You’re in your mid 20s, right?

Well, I am now (koolon ess)! Tegelikult pole asi nii hull midagi – iga uue aastaga tuleb ju elutarkust ja kogemust ka juurde ning areng mulle meeldib. Selles postituses räägin oma sünnipäevast võõrsil.

Pidu algas juba eelmisel õhtul, kui perega Skypes rääkisime ja Eesti aja järgi juba 4. mai oli. Laulsid mulle sünnipäevalaulu :) Öösel nägin pere unes ka ja hommikul oli natukene kurb neist ning sõpradest nii kaugel eemal olla, aga noh – shoot yourself – ise ma selle korraldasin. Hommikul tulid kutsad minu tuppa, siis kallistasin neid. Nad on koos nii toredad – ma päris tihti istun maha nende juurde, paitan ja mängin.

Suur koer tavaliselt tõuseb siis püsti ja istub mulle sülle, aww. Ma tavaliselt siis kallistan teda. Üldiselt, kui kallistustuju tuleb, siis emban kutsut, ta on nagu inimene – suur. Hommikul rääkisin jälle perega ka, valmistasin endale maitsva munaroa, sõin verandal hommikupäikese käes, tegin end ilusaks, pistsin veini (peedi!) kotti ning läksime Maikeni-Margusega linna. Seekord nägin Valge Maja ka ära, pildistasin koos teiste turistidega kaugelt aia tagant, sest välkasid lähedamale ei lubata.

Edasi jalutasime Washington Monumendi juurde, mida hetkel kahjuks rekonstrueeritakse, seega tellingud olid ümber ja pildile seda päris õigena ei saanud. Monument ehitati 1884. aastal Ameerika esimese presidendi George Washingtoni mälestuseks, mis on valmistatud marmorist ning graniidist. Ühtlasi on tegemist maailma kõrgeima kiviehitise ja obeliskiga.

Jalutasime ka Reflecting Pooli ja Lincoln Memoriali juurde, tee peal istusime pargis ning avasime vana hea Ebaküdoonia veini, mille ma Eestist koos kahe pudeli Vana Tallinnaga kaasa võtsin. Ikka real thing! 

Lincoln Memorial Reflecting Pool on 618 m pikk ning peegeldab teatud punktidest vaadates Washington Memoriali ja Lincoln Memoriali. Talvel kasutatakse seda uisuväljakuna.

Koduteel otsisime head söögikohta ja läksime Fresh!-i. Ma tellisin wrapi, mis kahjuks eriti fresh ei olnud – kapsas oli veidra hapu maitsega, aga mitte vana hea eesti hapukapsas, vaid lihtsalt mingi kräpp. Enam sinna ei lähe. Magustoidu isu oli ka – selle saime ühest teisest kohast, mille nime ma enam ei mäleta. Tellisin kookosemaitselise frozen yogurti vaarikate, šokolaaditükkide ja kookoshelvestega (minu jaoks pole šokolaadi ja kookost kunagi liialt). See maitses küll imehea ja soovitan soojalt teistelegi. Siis sõitsime metrooga koju tagasi ning pärast tulid Margus ja Maiken mulle külla. Tõid kaasa väga head USA õlut (Yuengling beer). Jutustasime ja oli tore. Läksin esimest korda USAs pärast südaööd magama (ma olen endiselt suht Eesti graafikus, kell 21 kohaliku aja järgi on juba uni).

Järgmisel päeval oli ilus ilm ja otsustasin, et lähen veel linnapeale. Käisin Pentagon Citys, see on hiiglaslik kaubamaja, kus maja all on metroo ja üleval viis korrust kaupa. Seal võiks terve päeva veeta. Või kaks.

Tänase postituse pealkiri tuleb sellest, et inimesed siin on üsna sõbralikud ja julged ning ütlevad sulle ikka kohe välja, kui midagi meeldib (seda õnneks ei öelda, kui ei meeldi). Tänaval möödujad on kiitnud nii mu ratast, pükse, käekotti kui ka Teenage Ninja Turtlesi pildiga T-särki, mille endale USAst soetasin. Niisiis,kui hiigelkaubamajast kodupoole tulin, ootasin Fort Totteni metroopeatuses rongi ja üks tüüp tuli seal minuga kõnelema. Tegi viisakalt algust, et kas ta tohib midagi küsida, kuna ta tundus suht norms, siis vastasin „Yes, sure!“. Ta uuris mu Turtlesi särgi kohta ja küsis, kas ma ostsin selle lihtsalt, kuna oli ägeda pildiga või ma tõesti vaatasin neid lapsena telekast. Ma ütlesin, et suht fännasin turtlesse (sest just nii, eestipäraselt, me neid väiksena nimetasime), ta vastas, et tema noorem õde samuti. Küsis seepeale, kas ma olen oma kesk-kahekümnendates ja et selle järgi saab aru, mis vanuses keegi on. Samal hetkel tuli just rongi pealt üks tüdruk ka maha, kes mu särki kiitis ja noormees siis jälle juhtis tähelepanu, et: „You see, she’s also in her twenties!“. Pärast mõtlesin, et päris khuul tähelepanek ja huvitav moodus inimeste vanuse ning huvide teadasaamiseks, mis Eestis ilmselt ei rakendu. Siin aga küll ja mul on hea meel, et saan seda kogeda.

Ja seda, et mu Eesti Tele kahe kaart ei tööta enam :(, seega kõik, kes te mulle sõnumi saatsite sünnipäevaks, võite FB sõnumitesse kirjutada või meili saata. Tänan.