Tähelepanu - robotite rünnak!

Sain hiljuti teada, et mul saab siin sel suvel raske olema. Nimelt selgus, et USA idarannikul ilmuvad iga seitsmeteistkümne aasta järel maapinnale tsikaadid ning et viimati tulid nad välja 1996. aastal (tehke ise omad arvutused). Ühesõnaga, on aeg!

Tsikaadid on PUTUKAD: suured (tunduvalt suurem kui üks priske eesti ööliblikas), lennuvõimelised (küll keskmisest kesisema oskusega, aga siiski) ja valjud (80 – 110 dB, ehk siis sama vali nagu mootorsaag, aga no see on minu silmis kõige väiksem probleem).

Tsikaat on selline insekt, kes elab enamuse oma elust nümfina maa all (30 cm kuni 2,5 m sügavusel). Ta toitub seal taimejuurtest ja kasvab tugevaks, et siis 17. aasta pärast end välja kaevata. Kui nad maapinnale jõuavad, ronivad nad tavaliselt kuhugi puu või põõsa otsa või pikema muru sisse, kus nad nukkuvad ja täiskasvanutena kestast väljuvad. Täiskasvanud tsikaat on 2 – 5 cm pikkune lennuvõimeline putukas, kelle eesmärgiks on soo jätkamine (nagu meil kõigil). Kohalikud räägivad putukate lennuvõime kohta seda, et kahjuks ei ole see neil just tugevaim külg, mis tähendab, et nad päris tihti lendavad inimestele pihta ja siis on tunne nagu keegi viskaks sind kiviga. Õrnemad neiud on isegi sinikaid saanud.

Selleks, et emaseid leida, teeb isane isend väga kõva häält ning hea õnne korral paaritub kuni 140 emasega päevas (ma ei tea, kes neid kokku lugeda võis, aga fakt on fakt). Kui asjad aetud otsib emane sobiva puu, „lõikab“ selle oksa katki ja muneb sinna uued munad, mis haudumisel maha kukuvad ning kust siis vastsed jälle maa sisse ronivad. Täiskasvanud isendid surevad pärast paaritumist-munemist.

Kõiges selles polekski ju midagi halba, aga neid ei ole mitte paarsada, vaid tuhandeid (internet kirjutas ka miljonitest), kes mu rahu siin riigis rikkuma hakkavad. Välja peaksid nad tulema üsna pea - mai lõpus ning kogu tsükkel kestab 6 nädalat. Ma kardan hirmsasti putukaid, väljaarvatud mesilasi, kärbseid ja ämblikke, ning eelkõige kardan ma lendavaid (suuri) putukaid. Kuna nad otseselt inimesele viga ei tee, siis ei võeta nendega ka midagi ette ning internetis jagatakse minusugustele iroonilisi soovitusi (a la, võta kuuenädalane puhkus vms). Ma kindlasti ei sõida sel ajal rattaga, sest tsikaadi halvast lennuvõimest tingitud kokkupõrke tulemusel sõidan ma tekkinud paanikast tõenäoliselt mõnele autole või puule otsa, selle asemel kannan kaasas hoopis vihmavarju, et nad mulle puude otsast pähe ei kukuks. Võib-olla oleks mõistlik mesinikukombinesioon hankida koos valge võrkmütsiga, aga eks vajadust selle järele näitab aeg.

Vaatan netist igapäevaselt interaktiivset kaarti, kus inimesed pidevalt infot uuendavad tsikaatide leiukohtade osas. Siincundis on vähe (ehk ei tule ka rohkem), aga Virginias, mis on Marylandist üks osariik lõunapool on paaritumine täies hoos.

Putukatest on kasu ka - kuna nende nukkumiskestad ning nad ise on väga suure valgusisaldusega, saab maa tänu neile viljakaks.

Tõestuseks, et ma üle ei pinguta, on järgnevalt mõned pildid neist elukatest ja video ka.

 (sellisest käigust väljub tsikaat)

(karjas)

 (areng)

(täiskasvanud isendid)

Siin on veel: http://vimeo.com/17507527

PS. USAs on „robotite rünnakule“ (kuula Vaiko lugu ka selle kohta) mitu nimetust: Swarmageddon, Super Bowl of cicada mating season, Bugpocalypse, Cicada Sex Invasion jne.

PS2. Sai vist vale aasta valitud :s

 

Lugu on hea