Suur paks Ameerika pidu

... ehk Big Fat American Party. Võin öelda, et olen nüüd päris ameerika aia- ja majapeol osalenud ning see oli ikka päris lõbus kogemus. Üritus toimus tegelikult juba kõva kuu aega tagasi ja tegemist oli Megani lõpupeoga (ta on nüüd magister).

(peo staar lähenemas veiniga)

(Drew ja Megan lipuga)

Peoks ettevalmistumine algas juba paar nädalat enne pidu, mil külalised kutsuti, Drew ehitas all keldris mingeid laudu ühe siinmail popi mängu jaoks jne. Ühesõnaga ma ootasin suure huviga seda üritust. Kui päris päev kätte jõudis koristasime maja, pesime kõik aknad ära ning riputasime pilte ja muid aksessuaare seinale. Toidutegemine oli jäetud Megani ema õlule, kes on väga hea kokk.

Kell 4 oli ametlik algus. Ma olin essa külaline. Võtsime Meganiga esimesed veinid (Riesling – hea suvine) ja degusteerisime toitu. VAAOOU, kui maitsev kõik oli! Laual oli erinevaid dippe, mille sisse igat sorti saia (ja saialaadset toodangut), maisikrõpse ja muud head sisse sai kasta. Dipikaste ei ole siin mitte lihtne hapukoore-maitseainesegu, mille kahe minutiga kokku võib segada, vaid seda keedetakse (oli soe). Meie laual oli krabi- ja juustudipp – mõlemad imehead. Lisaks olid veel lihapallid ülihea tomatikastmega teemas, hot dogid ja palju muud. Eestipärane vana hea porgand-kurk-lillkapsas-brokkoli ja kooredipp oli ka esindatud. Magustoiduks oli kolme erinevat sorti kooke: brownie’d, blondie’d (mis on valgest taignast brownie’d) ja pähklibrownie'd. Lisaks veel Megani lemmikud red velvet muffinid (juustukoogi täidisega). Nom-nom-nom.

Aed oli väga ilusaks tehtud ja Ameerika lipp pandi ka tähtsa päeva puhul välja lehvima. Ma olin väga põnevil ja mainisin, et see on mu esimene USA aiapidu (selline, nagu filmidest nähtud). Teised naersid selle peale ja vist ei uskunud, et nende pidu filmi omadega sarnaneb.

 (miljöö)

Vaikselt hakkasid teised külalised ka saabuma, keda kokku oli kutsutud pea 50 – pereliikmed ja sõbrad. Inimesi oli vanuses 5 kuni 80, kellest kõige nooremad Drew vennad ja kõige vanemad Megani vanavanemad. (PS. selles postituses on ühtlasi esimesed pildid mu Ameerika sõpradest)

(Devon, Megan ja Jay)

(Nyesha ja Megan)

(JoJo ja Megan)

 (Vennad Shane ja Drew)

Kõigepealt toimus suur tutvumine, sest see oli esimene kord kui Drew ja Megani pered kohtusid (mulle tundus, et nad said omavahel väga kenasti läbi). Mind tutvustati ka pea kõigile ja 95% nendest oli väga keeruline mu nime hääldada, seega lubasin usapäraselt põriseva R-ta Triin öelda. Kuna ma olin peol fotograaf ja kohal oli terve pere, taheti loomulikult perepilte ka. Asukoha valisin mina – eestipäraselt, kodumaja ukse ees (nagu me ikka Toomal sugulaste kokkutulekul pilte teeme). 

(perepildid Eesti moodi. Megani pere)

(Drew pere)

Söödi ja joodi palju ning mängiti erinevaid aiamänge. Põhimänguks oli horseshoe, mille jaoks Drew mitu nädalat keldris ehitas ja värvis, lisaks mängisime beerbongi, mille uhke kolmekordne tšempion siinkirjutaja on :P Aga ei, tegemist ei olnud selle beerbongiga, kus sulle voolikust õlut suhu kallatakse – seda mängiti hoopis laua taga. Mäng seisnes selles, et mõlemale poole laua otsa asetati (roosad) topsikud õluga (kolmnurga kujuliselt), kuhu vastasvõistkond ping-pongi palle sisse viskama pidi. Kui palli sisse said, pidi vastasvõistkond selle topsi tühjaks jooma. Mu meeskonnakaaslane oli Drew vend, kes on värske ülikoolilõpetanu, mis tähendas, et see mäng oli tal veel väga käpas ja no eks tänu temale meil need võidud tulid. Aga sellegipoolest, sain palju kiita, et näe, mängib esimest korda ja juba võidab. Beginner’s luck, I guess.

(Drew meisterdatud mängulaud)

(JoJo)

(Drew)

(Sam)

(Jay)

(Shane)

(kes auku sai, see võitis)

(Megan)

 (Devon)

Õlled sees jätkus pidu nagu unenägu – mängides ja joostes. Kui õues pimedaks läks panime asjad kokku ja läksime kohalikku baari edasi pidutsema. Seal oli väga lõbus. Kõike enam ei mäleta (pika aja möödumise ja tarbitud alkoholikoguse tõttu), aga põhiasjad on ikka meeles. Et asju mitte enda kahjuks keerata, tellisin baaris ka veini nagu peen proua muiste. Arvasin alguses, et vb seal veini ei pakutagi, aga oli küll, suisa kahte sorti. Baari tuli noorem piduliskond, kümmekond inimest, aga baarist ühinejaid oli palju ja mumeelest oli see üks lõbusamaid kordi seal. Mõned humoorikamad seigad: Megani tädipoeg Sam oli endaga kaasa kutsunud ühe sõbra/bändikaaslase, kellega ma juttu vestsin. Ma ei mäleta, kuidas jutt tema soengu juurde jõudis, aga sellest me rääkisime ja mina jagasin soovitusi, kuidas ta oma juukseid kanda võiks. Tüübil oli muidu täiega äge soeng (no selline nagu noormeeste seas praegu popp on, et tukk on veits pikem ja ühele küljele kammitud), aga tema kandis kogu aeg mingit nokamütsi ja ma siis ütlesin, et kamoon, sul nii lahe soeng, miks sa seda mütsi kannad. Lõpuks võtsin tal mütsi peast ja lennutasin seljataha baari. Täiesti mõtlematu tegu muidugi, kui nüüd järgi mõelda, sest seal oleks võinud ju igasugu pudelid ümber lennata ja baaridaamile pähe kukkuda vms, aga õnneks midagi hullu ei juhtunud ning sel hetkel pakkus kõigile väga palju nalja. Lisaks rääkisime bändipoistega palju muusikast, jagasime heade muusikute nimesid ja lugusid (siiamaani jagame tegelikult) ning vestlesime nende enda mussist. Tantsisime palju – ma polegi vist siinsetel pidudel nii palju tantsinud (tegin oma seda põhiliigutust ka, kus ma inimeste vahelt läbi tantsin – Siim, Gerli ja osad veel peaks teadma, milline see on :P). Inimesed laulsid karaoket, olime õues, sõime, jõime. Kui kell 4 hakkas saama, sai pidu baaris läbi (seekord oli isegi kaua aega avatud, sest tavaliselt karjub baaridaam kell 3, et käige kõik välja) ja kuna energiat oli kõigil veel väga palju, otsustasime siia tagasi liikuda.

Ma vahepeal nagu ärkasin mingist ulmast ja vaatasin siis ringi, kes aftekale olid tulnud. Kohal olid kõik külalised, kes baari tulid, lisaks veel baarist mõned rändom inimesed ja tõeliselt ajas mind muigama see, et baari kokk ja DJ olid ka meiega. Kokk on hästi lühike Lõuna-Ameerika päritolu mees ja DJ väga pikk ning suur mustanahaline – moodustavad toreda paari (sõbrad). Mingist hetkest on meeles, kuidas ma suure DJ-ga rusikatega kivi ja plahvatust tegin :D Eniveis jõime siin edasi ja vahepeal oli naljakas moment, kui kogu külaliskond korraga väga näljaseks muutus ja kõik siis kööki peojääke sööma koondusid.

Magama sain kella seitsme paiku (õues oli valge).

Päev pärast pidu oli tõeline trussikute päev (kuulake Chalice’i lugu ka) – passisin päev otsa voodis teleka ees ja jõin vett, vahelduva eduga magasin; alumisel korrusel ei käinud kordagi, sõin paar kartulikrõpsu, mis kotipõhjast leidsin.

Esmaspäeva hommikul, kui jooksma läksin, süda natuke puperdas (pole vist sellise pummelungiga harjunud).

Aga teisipäeval oli jälle kõik hästi ning õhtul viis Megan mind pesapalli mängu vaatama. Ma kunagi mainisin talle, et see oleks ka üks tõeline ameerika kogemus ja juba ta tuli piletitega – eriti tore. Mängisid kohalik DC tiim ja siis Wiomingi või Wisconsoni oma, aga mäng oli kahjuks väga igav. Küsisin ka, et millal siis mäng läbi saab või kui pikalt need tavaliselt kestavad, mille peale Megan vastas: "This shit can go on forever." Elamus ise aga suurepärane – taaskord oli kõik nagu teleseriaalidest jm nähtud – üüratult suur staadion, palju fänniriietes inimesi, tüübid, kes käisid kastidega ringi ja müüsid hot dogi ning õlut, KISS ME kaamera (ehk siis see, kus suurel ekraanil näidatakse ühte paari, kes peavad üksteisele musi tegema), isegi see põhimuusika mängis (teate küll, kus süntekaga mingi tüüp mussi mängib, nagu NHL-is). 

Megan üritas mulle mängu põhimõtet ja kohtunike käemärke ka seletada ning kuigi ma kõigest aru ei saanud (infot oli nii palju lihtsalt), oli kokkuvõttes ikkagi väga lõbus ja ameerikalik kogemus. Meid oli televiisoris ka näidatud. Loodetavasti mitte sel hetkel, kui haigutasime, sest seda tegime mängu jooksul palju.

(staadion)

(suured pesapallid)

(ma olin kogemata vastasmeeskonna värvides. õnneks asi agressiivseks ei läinud ja keegi lõuksi ei andnud)

(Meganil oli fännimüts ka)

 (staadionivikerkaar. öösel)

Pesapallimänguga samal päeval teatas Megan mulle veel ühe toreda uudise. Nimelt tundub, et mu USA pere (Megani pere) on mind tõeliselt omaks võtnud, sest mind kutsuti nende iga-aastasele Family Beach Tripile, mis toimub Virginia Beachis 3.-10. augustini. Jeeee! Küsisin töölt ka vabaks ja ootan juba täiega nädal aega lihtsalt rannaliival lebamist ja (elus esimest korda) ookeanis ujumist. Mõnuuus, eks?

Head suve.

Tsau. Peace.